Juuni ja Juuli kuu mõõdusid nagu linnulennul, kuid need kuud olid arvatavasti kõige huvitavamad. Nimelt elasin need kuud Perthis, sisha(vesipiibu)baaris töötades - Cedar cafe. Meie bossideks olid kaks meest Liibanonist, me aitasime neil selle koha avada ja olime nagu üks suur pere need kaks imelist kuud. Koduks oli mul Kintail road, Applecross, Perthis tuntud, kui rikkurite rajoon. Meie aga elasime tagasihoidlikus kolmetoalises korteris, neljakesi. Peale minu olid seal veel Eliise ja kaks eesti tüdrukut: Doris ja Katarina. Tööl käisime iga õhtu, koos Eliisega, kella 5-st kuni sulgemiseni, mis vahel venis kuni 2 või 3-ni öösel. Meil kujunesid välja oma kliendid, kes nüüdseks on sõbrad, alati kui sinna külla lähen pärivad kõik millal tagasi tulen ja räägivad, kui palju nad mind igatsevad. Alati Cedarisse naastes ootavad mind kõik kallistustega, nagu saabuks koju... Töö oli iseenesest vahel natuke raske. Kui meil palju kliente tuli, siis jooksime nagu peata kanad Eliisega ringi ja unustasime pooled asjad ära - põhjus: me pidime kõike tegema, teed(nende põhi jook vesipiibu kõrvale), sööke lauda viima, tellimusi võtma, vesipiipe tegema, neid puhastama, nõusid pesema jne jne.... Kahjuks kuna nad alles kohviku avasid, ei tahtnud nad rohkem töötajaid võtta, kuigi oleks olnud perfectne, kui meil oleks vesipiibu poiss eraldi olnud ja meie ülessanneteks ainult joogid ja söögid. Aga hakkama sain... Vähemalt nüüd on mul koht, kuhu olen alati tagasi oodatud ja kui Austraaliasse naasen, ei pea ma arvatavasti töö pärast kohe muretsema. Kui ma seal töötasin oli mul miskipärast niskäed, ma suutsin nii palju klaase seal ära lõhkuda, et ma ei jõua neid kokku lugedagi, rääkimata kahest vesipiibuvaasist. Ütleme nii, et bossid polnud õnnelikud selle üle, aga kui mul jälle õnnetus juhtus, siis nad jälle naersid ja ütlesid, et see minu puhul tüüpiline... Kui mulle ärasaatmispidu tehti, tordi ja sõpradega koos istumine korraldati, tuli üks mu bossidest ja viskas mu nina all puruks suure klaasi... Muidugi kõikidel oli nalja kui palju :D...

Natuke pilte meie sisha aegadest: 
Kahjuks enamus pildid on Eliise arvutis, pärast panen siia veel pilte ülesse...